Haridusministeeriumi juhised
seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes 

Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. 

Õppeaastat saab alustada kontaktõppega. Koolidel on oluline säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel. Nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis õppetöö vormi muutmiseks. 

Eesmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Töö korraldatakse vajadusel ümber eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid. 

Praegune olukord lubab õppeaastat alustada traditsiooniliste avaaktustega, mille korraldamisel peab silmas pidama, et vähimagi haiguskahtluse korral tuleb püsida kodus. Järgida tuleb head kätehügieeni ning vähendada lähikontaktide hulka. 

Õpilase distantsõppele jäämine on lapsevanema, õpilase ja kooli ühine otsus. Distantsõppe lubamisel tuleb muuhulgas hinnata ka õpilase edasijõudmist, iseseisva õppimise võimekust ja pere tuge õppimise toetamisel. 
Haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, võttes arvesse, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.–6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi. 
Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel. 

Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja ka osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). 

Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena. Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid. 

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks
on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. 

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele.Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. 

Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovitame edasi lükata.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust. 

Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring. 

Viirusohu kasvamise korral tuleb võimaldada riskigruppi kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel õppida ja töötada võimalikult ohututes tingimustes, näiteks distantsilt. 

Terviseamet kinnitab teadusuuringutele tuginedes, et lastel esineb täiskasvanutega võrreldes COVID-19 haigust pigem harva. Euroopas olid
ca 4% haigestunutest alla 18-aastased. 

On tõestatud, et COVID-19 haiguse ülekandumine koolikeskkonnas lapselt lapsele on harv. Samuti on harva ette tulnud olukordi, kus COVID-19-sse haigestunud lapsed oleksid haigust edasi andnud täiskasvanutele. 

Hingamisteede haiguste sümptomite korral nagu köha, palavik, kraapimistunne kurgus, üldine nõrkus- ja väsimustunne, peab jääma koju ning õppetöös osalemine tuleb korraldada distantsilt.

Inimene, kes on olnud lähikontaktis COVID-19 haigestunuga, peab jääma 14 päevaks eneseisolatsiooni. 

Kui klassis või õpperühmas on tuvastatud haigestumine, tuleb suunata haigestunuga kokku puutunud klassi/rühmakaaslased kaheks nädalaks distantsõppele. Kaaluda tuleb kogu klassi/rühma distantsõppele suunamise vajalikkust. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni. 

Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. 

Haridusasutusel on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele. 

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase
14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega. 
Haigestunu peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. 

Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. 

Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi. 

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad koju 14 päevaks. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet.  

Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga. Võimalusel piirata 14 päeva jooksul haigestunu klassi- või rühmakaaslaste ja õpetajate osalemist ühisüritustel. 

Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. 

Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. 

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. 

Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. 
Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega lapsi ja vanemaid lasteasutusse mitte lubada. 

Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik. 

20. augustist saavad kõik soovijad enda tele- foni alla laadida koroonaäpi “Hoia”, mis on üks täiendav tõhus vahend selleks, et võimalikke nakkuslikke kontakte vähendada ja viiruse levikut pidurdada. 

Äpp hoiatab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem COVID-19 positiivse proovi andnud inimesele tema nakkusohtlikul ajal lähemal kui 2 meetrit kauem kui 15 minutit.
 

Täpsemat infot leiab veebilehelt www.hoia.me.