Keskpäevane rongisõit 20. september õp Sirje Suurevälja
Alles hiljuti näidati AK-s Lavassaare Raudteemuuseumi ja reklaamiti uut lahtise platvormiga rongi, millega huvilised sõitu nautida saavad. 8.b klass otsustas seda kaema ja proovima minna.
Kompleksi territooriumi väravas ootas meid giid, kes pööras muuseumi siseruumides tähelepanu huvitavatele tehnilistele detailidele. Õpilastele pakkusid aga enim huvi sajandivanused suurendatud fotod, mille pealt uuriti ja arvati, et mis hoonetega tegemist, kus nad asuvad/asusid ja mis seal praegu on. Õuealal tutvustas giid erinevate vagunite, tsisternide ja vedurite juures nende ajalugu ja otstarvet. Ja siis saabuski oodatud moment, mil sai rongi peale minna ja valjude signaalide saatel Lavassaare metsade vahel sõita. Õnneks soosis meid ka ilus päikesepaisteline ilm ja külmast tuulest ei lastud end häirida.
Pärast muuseumikülastust tegime bussiga tiiru ka Lavassaare alevis, et kaeda, kuidas seal maanurgas elatakse. Peatuse tegime ühe sügava Lavassaare kruusakarjääri ääres, millel veerel oli vahva ringi joosta. Nii sai koolipäeva lõimitud ajaloo, geograafia, kehalise kasvatuse ja klassijuhataja tund.
Lavassaares asuv Eesti Muuseumraudtee on ainuke kitsarööpmelise raudtee muuseum Eestis, mille eksponaatide hulka kuulub ka töötav auruvedur. Kitsarööpmeline raudtee rajati 19. ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus piirkondlike tööstusettevõtete majandustegevuse arendamiseks. Spetsiaalseid haruteesid kasutasid näiteks Kohila Paberivabrik, Järvakandi Klaasitehas, Narva Kreenholmi Puuvillavabrik, Loksa Tellisetehas, Saku Õlletehas jpt.
õp Sirje Suurevälja
Alles hiljuti näidati AK-s Lavassaare Raudteemuuseumi ja reklaamiti uut lahtise platvormiga rongi, millega huvilised sõitu nautida saavad. 8.b klass otsustas seda kaema ja proovima minna.
Kompleksi territooriumi väravas ootas meid giid, kes pööras muuseumi siseruumides tähelepanu huvitavatele tehnilistele detailidele. Õpilastele pakkusid aga enim huvi sajandivanused suurendatud fotod, mille pealt uuriti ja arvati, et mis hoonetega tegemist, kus nad asuvad/asusid ja mis seal praegu on. Õuealal tutvustas giid erinevate vagunite, tsisternide ja vedurite juures nende ajalugu ja otstarvet. Ja siis saabuski oodatud moment, mil sai rongi peale minna ja valjude signaalide saatel Lavassaare metsade vahel sõita. Õnneks soosis meid ka ilus päikesepaisteline ilm ja külmast tuulest ei lastud end häirida.
Pärast muuseumikülastust tegime bussiga tiiru ka Lavassaare alevis, et kaeda, kuidas seal maanurgas elatakse. Peatuse tegime ühe sügava Lavassaare kruusakarjääri ääres, millel veerel oli vahva ringi joosta. Nii sai koolipäeva lõimitud ajaloo, geograafia, kehalise kasvatuse ja klassijuhataja tund.
Lavassaares asuv Eesti Muuseumraudtee on ainuke kitsarööpmelise raudtee muuseum Eestis, mille eksponaatide hulka kuulub ka töötav auruvedur. Kitsarööpmeline raudtee rajati 19. ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus piirkondlike tööstusettevõtete majandustegevuse arendamiseks. Spetsiaalseid haruteesid kasutasid näiteks Kohila Paberivabrik, Järvakandi Klaasitehas, Narva Kreenholmi Puuvillavabrik, Loksa Tellisetehas, Saku Õlletehas jpt.
õp Sirje Suurevälja
